Mõni päev tagasi teatas Indoneesia valitsus, et vähendab e-kaubanduse kaupade imporditollimaksuvabastuse künnist 75 dollarilt 3 dollarile, et piirata odavate välismaiste toodete ostmist ja kaitsta seeläbi kodumaiseid väikeettevõtteid. See poliitika jõustus eilsest, mis tähendab, et Indoneesia tarbijad, kes ostavad välismaiseid tooteid e-kaubanduse kanalite kaudu, peavad maksma käibemaksu, imporditulumaksu ja tollimakse alates summast, mis ületab 3 dollarit.

Poliitika kohaselt erineb pagasi, jalatsite ja tekstiilide imporditollimaks teistest toodetest. Indoneesia valitsus on kehtestanud pagasile 15–20% imporditolli, jalatsitele 25–30% imporditolli ja tekstiilidele 15–25% imporditolli ning need maksud on 10% käibemaks ja 7,5–10% tulumaks. Seda kogutakse baasmaksu alusel, mis suurendab importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogusummat märkimisväärselt.

Muude toodete imporditollimaks on 17,5%, mis koosneb 7,5% imporditollimaksust, 10% käibemaksust ja 0% tulumaksust. Lisaks ei maksustata raamatuid ja muid tooteid imporditollimaksudega ning imporditud raamatud on vabastatud käibemaksust ja tulumaksust.

Kuna Indoneesia on riik, mille peamine geograafiline tunnus on saarestik, on logistikakulud Kagu-Aasia kõrgeimad, moodustades 26% SKP-st. Võrdluseks, naaberriikides nagu Vietnam, Malaisia ​​ja Singapur moodustavad logistikakulud alla 15% SKP-st, Hiinas on see 15% ja Lääne-Euroopa arenenud riigid võivad saavutada isegi 8%.

Siiski juhtisid mõned valdkonna inimesed tähelepanu sellele, et vaatamata selle poliitika suurele mõjule on Indoneesia e-kaubanduse turul veel tohutu kasvupotentsiaal. „Indoneesia turul on imporditud kaupade järele suur nõudlus rahvaarvu, interneti leviku, elaniku kohta käiva sissetuleku ja kodumaiste kaupade vähesuse tõttu. Seetõttu võib imporditud kaupadelt maksude maksmine teatud määral mõjutada tarbijate ostusoovi. Piiriülese ostlemise nõudlus on aga endiselt üsna tugev. Indoneesia turul on veel võimalusi.“

Praegu domineerib umbes 80% Indoneesia e-kaubanduse turust C2C e-kaubanduse platvorm. Peamised tegijad on Tokopedia, Bukalapak, Shopee, Lazada, BliBli ja JDID. Tegijate brutoväärtus oli umbes 7–8 miljardit dollarit, päevane tellimuse suurus oli 2–3 miljonit dollarit, kliendi ühikuhind oli 10 dollarit ja kaupmehe tellimus oli umbes 5 miljonit dollarit.

Nende hulgas ei saa alahinnata Hiina tegijate võimsust. Alibaba poolt omandatud Kagu-Aasia piiriülene e-kaubandusplatvorm Lazada on Indoneesias kahel järjestikusel aastal kogenud üle 200% kasvumäära ja kahel järjestikusel aastal üle 150% kasutajate kasvumäära.

Tencenti investeeritud Shopee peab Indoneesiat samuti oma suurimaks turuks. Teadete kohaselt ulatus Shopee Indoneesia tellimuste kogumaht 2019. aasta kolmandas kvartalis 63,7 miljoni tellimuseni, mis vastab keskmisele päevasele tellimuste mahule 700 000 tellimust. APP Annie viimase mobiiliaruande kohaselt on Shopee Indoneesias kõigi allalaaditud rakenduste seas üheksandal kohal ja kõigi osturakenduste seas esikohal.

Tegelikult on Indoneesia, olles Kagu-Aasia suurim turg, müüjatele alati suurimaks mureks olnud riigi poliitiline ebastabiilsus. Viimase kahe aasta jooksul on Indoneesia valitsus korduvalt oma tollipoliitikat kohandanud. Juba 2018. aasta septembris tõstis Indoneesia enam kui 1100 tarbekauba liigi imporditollimaksu määra kuni neli korda, tolleaegselt 2,5–7,5%-lt maksimaalselt 10%-ni.

Ühelt poolt on turul suur nõudlus ja teisalt karmistuvad poliitikad pidevalt. Piiriülese ekspordi e-kaubanduse arendamine Indoneesia turul on tulevikus endiselt väga keeruline.